Ristimine

Ristimine

Ristimine on sakrament, mille kaudu võetakse inimene vastu kristliku kiriku osadusse. Olgu ristitav imik või täiskasvanu – ristimisega algab uus elu. Ristimisega saab inimene kristlaseks.

LAPSE RISTIMINE  toimub vanemate (erandina ühe vanema või lapse hooldaja) soovil. Ristimistalitusel kinnitavad nad oma tahet ja annavad tõotuse last kristlikult kasvatada. Sellepärast peavad ka lapse vanemad olema ise täieõiguslikud, s.t ristitud ja leeritatud koguduseliikmed, kes on valmis andma lapsele kristlikku kasvatust.

Vastne ilmakodanik ristitakse nii ruttu kui võimalik, soovitavalt esimestel elukuudel.

Vanemad valivad lapsele ristivanemad ehk vaderid (üks või mitu) Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku täisõiguslike (ristitud ja leeritatud) liikmete hulgast. Ristivanemaks võib olla ka mõne teise kiriku (nt roomakatoliku, õigeusu, metodisti vm) liige, eeldusel, et selles kirikus tunnistatakse laste ristimist.
Ristivanemad on ristimisel tunnistajateks ning nad võtavad endale kaasvastutuse lapse kristliku kasvatamise eest. Ühel inimesel võib olla mitu ristilast.
NB! Kui lapse ristivanemaks soovitakse inimest, kes ei ole veel ristitud või konfirmeeritud, siis peaks viimane läbima ristimiseelse õpetuse ehk leeriõpetuse ning saama seejärel ise ristitud ja konfirmeeritud.

Ristimine toimub kas pühapäevasel jumalateenistusel või eraldi talitusena. Võimalik on pidada ka kodust ristimistalitust.
Ristimistalituse aja, koha ja täpse ülesehituse osas lepitakse kokku vaimulikuga.

Teata soovist ristida oma laps koguduse tel:

TÄISKASVANU RISTIMINE.  Kui vanemad on jätnud lapse ristimata, saab täiskasvanud inimesena iseseivalt ristimisele tulla. Sellele eelneb aga ristimisõpetus (= leeriõpetus) ja ristimistalitus on enamasti ühendatud leeriõnnistamisega. Leeriõpetust saadakse reeglina leerikoolis. Mõjuvatel põhjustel saab teha erandi ja valmistuda ristimiseks õpetaja juhendamisel individuaalprogrammi järgi õppides.
Kuna ristivanemate tähenduseks on olla kaasvastutajad lapse kristlikul kasvatamisel, ei ole täisealise puhul ristivanemate valik enam vajalik.
Ristitakse vaid kord elus, seega kui inimene on juba teises konfessioonis ristitud, siis luterlikku kirikusse üle tulles teda uuesti ei ristita.
Kui ristitu ei taha kristlasena elada, ei saa ta ometi ristimistalitust tühistada, kuna ristmine pole mitte tema, vaid Jumala tegu.

Teata oma soovist saada ristitud koguduse tel: 3 577 893