Ristimine on sakrament, mille kaudu\u00a0v\u00f5etakse inimene vastu kristliku kiriku osadusse<\/strong>. Olgu ristitav imik v\u00f5i t\u00e4iskasvanu – ristimisega algab uus elu.\u00a0Ristimisega saab inimene kristlaseks<\/strong>.<\/p>\n LAPSE RISTIMINE<\/strong>\u00a0\u00a0toimub\u00a0vanemate (erandina \u00fche vanema v\u00f5i lapse hooldaja) soovil. Ristimistalitusel kinnitavad nad oma tahet ja annavad t\u00f5otuse last kristlikult kasvatada. Sellep\u00e4rast peavad ka\u00a0lapse vanemad\u00a0<\/strong>olema ise t\u00e4ie\u00f5iguslikud, s.t\u00a0ristitud ja leeritatud\u00a0<\/strong>koguduseliikmed, kes on valmis andma lapsele kristlikku kasvatust.<\/p>\n Vastne ilmakodanik ristitakse nii ruttu kui v\u00f5imalik,\u00a0soovitavalt esimestel elukuudel<\/strong>.<\/p>\n Vanemad valivad lapsele\u00a0ristivanemad ehk vaderid<\/strong>\u00a0(\u00fcks v\u00f5i mitu) Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku t\u00e4is\u00f5iguslike (ristitud ja leeritatud<\/strong>) liikmete hulgast. Ristivanemaks v\u00f5ib olla ka\u00a0m\u00f5ne teise kiriku\u00a0<\/span>(nt roomakatoliku, \u00f5igeusu, metodisti vm) liige,\u00a0eeldusel, et selles kirikus tunnistatakse laste ristimist.<\/span> Ristimine toimub kas\u00a0p\u00fchap\u00e4evasel jumalateenistusel v\u00f5i eraldi talitusena<\/strong>. V\u00f5imalik on pidada ka\u00a0kodust ristimistalitust<\/strong>. Teata soovist<\/strong>\u00a0ristida oma laps koguduse tel:<\/p>\n T\u00c4ISKASVANU RISTIMINE.\u00a0\u00a0<\/strong>Kui vanemad on j\u00e4tnud lapse ristimata, saab t\u00e4iskasvanud inimesena\u00a0iseseivalt\u00a0<\/strong>ristimisele tulla.\u00a0Sellele\u00a0eelneb aga\u00a0ristimis\u00f5petus (= leeri\u00f5petus)\u00a0<\/strong>ja\u00a0ristimistalitus on enamasti \u00fchendatud leeri\u00f5nnistamisega. Leeri\u00f5petust saadakse reeglina\u00a0leerikoolis.\u00a0<\/strong>M\u00f5juvatel p\u00f5hjustel saab teha erandi ja valmistuda ristimiseks\u00a0<\/strong>\u00f5petaja juhendamisel\u00a0individuaalprogrammi\u00a0<\/strong>j\u00e4rgi \u00f5ppides. Ristimine Ristimine on sakrament, mille kaudu\u00a0v\u00f5etakse inimene vastu kristliku kiriku osadusse. Olgu ristitav imik v\u00f5i t\u00e4iskasvanu – ristimisega algab uus elu.\u00a0Ristimisega saab inimene kristlaseks. LAPSE RISTIMINE\u00a0\u00a0toimub\u00a0vanemate (erandina \u00fche vanema v\u00f5i lapse hooldaja) soovil. Ristimistalitusel kinnitavad nad oma tahet ja annavad … Continue reading
\nRistivanemad on ristimisel tunnistajateks ning\u00a0nad v\u00f5tavad endale kaasvastutuse lapse kristliku kasvatamise eest.\u00a0\u00dchel inimesel v\u00f5ib olla mitu ristilast.
\nNB!<\/strong>\u00a0Kui lapse ristivanemaks soovitakse inimest, kes ei ole veel ristitud v\u00f5i konfirmeeritud, siis peaks viimane l\u00e4bima ristimiseelse \u00f5petuse\u00a0ehk leeri\u00f5petuse\u00a0ning saama seej\u00e4rel ise ristitud ja konfirmeeritud.<\/em><\/p>\n
\nRistimistalituse aja, koha ja t\u00e4pse \u00fclesehituse osas lepitakse kokku vaimulikuga.<\/p>\n
\nKuna ristivanemate t\u00e4henduseks on olla kaasvastutajad lapse kristlikul kasvatamisel,\u00a0ei ole t\u00e4isealise puhul ristivanemate valik enam vajalik<\/span>.
\nRistitakse vaid kord elus, seega kui inimene on juba teises konfessioonis ristitud, siis luterlikku kirikusse \u00fcle tulles teda uuesti ei ristita.
\nKui ristitu ei taha kristlasena elada, ei saa ta ometi ristimistalitust t\u00fchistada, kuna ristmine pole mitte tema, vaid Jumala tegu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"