{"id":28,"date":"2015-02-11T21:13:44","date_gmt":"2015-02-11T21:13:44","guid":{"rendered":"http:\/\/server\/wordpress\/?page_id=28"},"modified":"2024-03-25T13:48:13","modified_gmt":"2024-03-25T11:48:13","slug":"ajalugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/narva-joesuu.eelk.ee\/?page_id=28","title":{"rendered":"Ajalugu"},"content":{"rendered":"
\"Narva_J\u00f5esuu\"<\/a>
\n<\/strong><\/div>\n

Narva-J\u00f5esuu suvitajaile alustati p\u00fchakoja ehitatamist XIX saj l\u00f5pus. Raha koguti annetustena. K\u00f5ige heldem annetaja oli Narva\u00a0 toonane linnapea Adolf Hahn. Kiriku ehitamine l\u00e4ks maksma 60 000 rubla.<\/p>\n

500-kohaline kivikirik valmis 1903. aastal ning siis loodi ka iseseisev Narva-J\u00f5esuu kogudus. Esimeseks \u00f5petajaks sai Jakob Jalajas. Kirik allus alguses Vaivara kogudusele, seej\u00e4rel iseseisvus.<\/p>\n

Lisaks otsustas 1906. a. eestseisus ehitada vana palvemaja platsi peale, aadressile Koidu 19, uue palvemaja ja koolimaja, mis valmis 1907. a. Narva-J\u00f5esuu Kooliseltsi ettepanekul v\u00f5ttis selts koolimaja rendile.<\/p>\n

Viimane koosolek peeti protokolliraamatu j\u00e4rgi 14. jaanuaril 1947. a. Koguduses oli siis 70 liiget, kellest 1946. aasta liikmemaksu oli tasunud 36. S\u00f5jakahjud ei olnud v\u00e4ga suured ja kirikuhoone elas s\u00f5jakoledused \u00fcle. Kahjuks kirik purustati 1954. aastal, kivid kasutati muude hoonete ehitamiseks.\"NLMF24_42\"<\/a><\/p>\n

Kogudus tegevus oli peatunud. Maja Koidu 19 oli kasutusel\u00a0 koolimajana, hiljem alevin\u00f5ukogu hoone ja polikliinikuna.<\/p>\n

Koguduse tegevus taastati 1992. aastal,\u00a0 diakon Ralf Alasoo pidas Narva-J\u00f5esuus\u00a0 j\u00f5ulujumalateenistuse. 20. aprillil 1993 kinnitati kirikukogu otsusega Narva-J\u00f5esuu kogudus taastatuks.<\/p>\n

1993. aastal tagastati kogudusele maja Koidu 19 ja maja Aia 51 ning koguduse krundid. Majas aadressil Koidu tn.19 tehti annetuste toel osades ruumides remont, et kogudus saaks t\u00f6\u00f6le hakata. Annetuste toel remonditi ka maja katus ja v\u00e4lisfassaad, vahetati aknad ja uksed.<\/p>\n

2003. aastal, kui koguduse 100. aastap\u00e4eva t\u00e4histati, avati paigas, kus kunagi k\u00f5rgus uhke 500-kohaline kivikirik, m\u00e4lestuskivi selle koha t\u00e4histamiseks. Hetkel loodab kogudus taastada kirikuhoone oma vanas asupaigas, kuid v\u00e4iksemal kujul.<\/p>\n

Kogudusel on s\u00f5pruskogudused Saksamaal ja Soomes. Kogudusel on 27 liiget.<\/p>\n

Koguduse juhtorganiks on n\u00f5ukogu ja tegevust juhib juhatus.<\/p>\n

Koguduse maja t\u00e4ieliku remondi korral saab elavdada koguduse tegevust ning v\u00f5imaldada linnaelanikele ja turistidele t\u00e4iendavaid teenuseid.<\/p>\n